Tasub teada

HUVITAVAID FAKTE JA VASTUSEID

Osteoporoos ei ole vananemisega kaasnev ealine iseärasus, vaid ravitav haigus, mis esineb igal kolmandal naisel ja viiendal mehel, kellel aastaid üle 50. 

  • Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja Jaapanis põeb osteoporoosi kokku 75 miljonit inimest.
  • Eestis on umbes 90 000 osteoporoosiga naist.
  • Osteoporoos on aladiagnoositud ja alaravitud haigus. Eestis sai 2006. aastal osteoporoosiravi hinnanguliselt vaid 4% haigetest.

Miks peaks osteoporoosile tähelepanu pöörama?

  • _DSC5085Osteoporoosi kõige raskem tüsistus on reieluukaela murd, mille tagajärjel sureb 20–24% haigetest esimese murrujärgse aasta jooksul. Üle 50aastastel naistel on reieluukaela murru järgne suremusrisk võrdne rinnavähi suremusriskiga ning suurem kui emakakaelavähi suremusrisk. Neist haigetest, kes reieluukaela murru järel elama jäävad, ei ole 40% võimelised iseseisvalt liikuma ja 60% vajab abi igapäevastes toimingutes.

Mis vaevusi osteoproos tekitab?

  • Osteoporoos on salakaval haigus, sest ei põhjusta vaevusi enne, kui tekib tüsistus ehk luumurd. Vanemas eas inimestel tasub mõõta pikkust ja võrrelda seda nooruses mõõdetuga. Kui pikkus on vähenenud üle 3 cm ja tekib selgrookõverus (küür) turja osas, võib kahtlustada osteoporoosi olemasolu.

Mis suurendab osteoporoosi riski?

Osteoporoosi riskitegurid võib jagada kaheks:

  1. riskitegurid, mida pole võimalik mõjutada: vanem iga, naissugu, perekondlik eelsoodumus,varajane menopaus, kõhn kehaehitus, ravimid (Medrol, Prednisolon), haigused (reumatoidartriit,süsteemsed sidekoehaigused, tsöliaakia, põletikuline soolehaigus jne);
  2. riskitegurid, mida saab mõjutada: vähene kaltsiumisisaldus toidus, vähene D-vitamiini saamine,ebapiisav liikumine, suitsetamine, alkoholi liigtarbimine.

Kellel tuleb luutihedust mõõta?

Luutihedust tuleks mõõta üle 50aastastel naistel, kellel on olnud luumurd või esineb vähemalt kolm

riskitegurit; naistel, kellel oli loomulik või kirurgiline menopaus enne 45. eluaastat; nii meestel kui

ka naistel, kellel on röntgenipildi põhjal lülimurrukahtlus või on esinenud luumurde väikese traumaga ning naistel, kelle kehapikkus on vähenenud üle 5 cm ja on tekkinud osteoporootiline küür.

Vt Osteoporoosikabinetid Eestis

Kas vesivõimlemine ja rattasõit on kasulikud osteoporoosi ennetamiseks või luutiheduse ravina?

Vesivõimlemine ja rattasõit on kasulikud südameveresoonkonnale. Kuna nendel tegevustel ei kaasne aga keharaskust, siis luutiheduse ravina ei ole see parim. Vesivõimlemist võib kasutada see, kellel on murd lülisambas. Kui ka vertikaalasendis põrandal on valus, siis võib alustada vesivõimlemisega.

Milliseid jalanõusid on soovitatav talvel kanda, et ära hoida kukkumist ja luumurdu?

Soovitatav on mittelibeda tallaga, laiema kontsaga (3-4 cm) jalanõud, mis toetaksid jalga. Rahvakeeli kutsutakse neid tugeva kannakapaga jalanõud, mille kandmise mõte seisneb selles, et need toetavad hüppeliigest.

Libeda puhul soovitame kasutada jäänaelu, teravate otsikutega käimiskeppe. Talvel, sisetingimustes ja tubasematel inimestel tasub harjutusi, et keha liikuda saaks. Võimalus on ka endale elliptilised treeningmasinad koju hankida. Trenažööri saab ka laenutada, näiteks talveperioodiks.

Olen 65-aastane, kardan väga libedaga kukkumist talvel ja olen seetõttu talviti üsna tubane. Kuidas end liigutada?

Kui olete talvel rohkem toas, ja liigute õues vähe, siis soovitan siiski iga päev värskes õhus viibida, kasvõi 10 minutit. Võite alustada ka vähemast korraga, kuid 10 minutit kõndi ongi juba luudele piisav trenn.

Tubastel inimestel tuleks hoida oma randmed liikumises. Liiges peab liikuma, tugevamaks saab seda küünarvarre ja randmelihaste harjutustega. Nii saab ka igapäevaseid tegevusi paremini teha. Uksekeeramine, purgikaante avamine, pesemine on kõik toimetused, mis nõuavad randmete tööd. Kõik see aitab teil igapäevalus paremini hakkama saada.