Üle 60-aastastel inimestel on suurem risk osteoporoosiks.

Osteoporoos on haigus, mis ise kaebusi ei põhjusta. Sageli on esimeseks märgiks luumurd, mis tekib kui luu on märgatavalt hõrenenud. Selleks, et saada aimu osteoporoosi esinemise tõenäosusest, tuleb hinnata inimese isiklikke osteoporoosi riskifaktoreid. Osad on sellised, mida inimene ise mõjutada ei saa, neid kutsutakse mittemuudetavateks riskifaktoriteks, teisi saab inimene oma elustiili muutes mõjutada. Neid kutsutakse muudetavateks riskifaktoriteks.

Luude mineraalne tihedus on sõltumatu murruriski näitaja. Luude mineraalset tihedust mõõdetakse densitomeetriga.

Luude mineraalne tihedus määrab luude tugevuse. Madal luude mineraalne tihedus suurendab luumurru riski.

Mittemuudetavad riskifaktorid

• Vanus
• Naissugu
• Osteoporoos perekonnas
• Eelnev luumurd
• Rass
• Menopaus
• Pikaajaline glükokortikosteroidravi
• Kroonilised haigused
• Hüpogonadism meestel

Muudetavad riskifaktorid

• Alkoholi tarbimine
• Suitsetamine
• Madal kehakaal
• Halb toitumine
• Söömishäired
• Östrogeenide defitsiit
• Kehaline inaktiivsus
• Sage kukkumine

Mittemuudetavad riskifaktorid täpsemalt:

Vanus - >90% reieluukaela murdudest esineb >50 aastastel inimestel. Vanemaealistel on luumurru risk sõltumata luude mineraalsest tihedusest suurem.

Naissugu - naised, eriti postmenopausaalsed, on meestest vastuvõtlikumad luukaole. Naistel on ka eluaegne luumurru risk suurem kui meestel: naistel 40-50%, meestel 13-22%.

Osteoporoos perekonnas - kui peres kellelgi on olnud luumurd (eeskätt reieluukaela murd), suureneb luumurru risk sõltumata luutihedusest.

Eelnev luumurd - eelnev luumurd suurendab igasuguse murru riski 86% võrreldes inimestega, kellel ei ole olnud ühtegi luumurdu.

Rass - osteoporoos on sagedasem valge ja aasia rassi esindajatel

Menopaus ja täielik munasarjade eemaldamine - kuna naissuguhormoonide kaitsev toime luustikule kaob, suureneb osteoporoosi risk. Östrogeenide toimel saavad luud ehitavad rakud (osteoblastid) elada kauem ja uue luu moodustumine on soodustatud, menopausis on luu ainevahetus nihkunud luude lammutumise ehk resorptsiooni suunas. Eriti kiire on luukoe kadu esimesel 5 aastal pärast menopausi, ulatudes kuni 5%-ni aastas.

Pikaajaline glükokortikoidravi - glükokortikoidravi loetakse pikaajaliseks, kui see kestab üle 3 kuu. Glükokortikoidravi suurendab luumurru riski. Glükokortikoidhormoonide hulka kuuluvad prednisoloon ja metüülprednisoloon (Prednison, Medrol, Dexamethason).

Kroonilised haigused - paljud haigused, nt.reumatoidartriit, süsteemsed sidekoehaigused, endokriinhaigused mõjutavad luude ainevahetust. Näiteks kõrvalkilpnäärmete ületalitluse korral antakse luudele märku, et veres pole piisavalt kaltsiumi ja nad peaksid endas ladestuva kaltsiumi verre paiskama. See viib luude tiheduse vähenemisele ja suurendab luumurru riski.

Hüpogonadism meestel - meessuguhormoonide defitsiit suurendab meestel luumurru riski. Kastratsioon nt.eesnäärme vähi tõttu kiirendab luukoe kadu, mis on esimestel aastatel väga kiire, umbes samasugune kui naistel menopausi esimestel aastatel.

Lisaks on olemas teisesed mittemuudetavad riskifaktorid, nt. erinevad haigused ja ravimid, mis mõjutavad luude remodelleerumist või suurendavad kukkumisriski, mis omakorda suurendab luumurruriski. Näiteks seedetrakti haigused, pärilikud haigused, liikumatus, ravimitest uinutid, rahustid, krambivastased ained, l-türoksiin, metotreksaat, aromataasi inhibiitorid.

Muudetavad riskifaktorid täpsemalt:

Alkoholi tarbimine - alkoholi tarbimine üle 2 ühiku päevas suurendab osteoporootilise murru riski 40% võrreldes nendega, kes alkoholi üldse ei tarvita. Alkoholi kuritarvitamine põhjustab sekundaarset osteoporoosi, sest alkoholil on otsene kahjustav toime osteoblastidele (luukude ehitavatele rakkudele) ja alkohoolikutel on sageli halb toitumine.

Suitsetamine - suitsetajatel on kõrgem luumurru risk

Madal kehakaal, täpsemalt madal kehamassi indeks (KMI) - KMI <20 kg/m2 sõltumata east, soost ja kaalulangusest on seotud suurenenud luukao ja luumurru riskiga. Inimesel, kelle KMI=20 kg/m2 on 2 korda suurem luumurru risk võrreldes nendega, kelle KMI = 25 kg/m2.

Halb toitumine - õige toitumine võib ära hoida osteoporoosi tekke. Vajalik on piisav kaltsiumi ja vitamiin D sisaldus igapäevases toidus.

Söömishäired - anorexia nervosa ja buliimia suurrendavad osteoporoosi riski

Ebapiisav kehaline koormus - istuva eluviisiga inimestel on suurem reieluukaela murru tõenäosus kui kehaliselt aktiivsetel inimestel. Näiteks on naistel, kes istuvad päevas üle 9 tunni, 50% suurem reieluukaela murru risk võrreldes nendega, kes istuvad alla 6 tunni päevas.

Sage kukkumine - suurendab luumurru riski. 90% reieluukaela murdudest on kukkumise tagajärg. Kukkumise põhjuseks võivad olla tasakaaluhäired, nõrgad lihased või välised tegurid, nt. libe tee, takistused teel, libedad jalanõud.