Luukude on elus kude. Luudel on närvid, veresooned ja nad koosnevad elusatest rakkudest, mis aitavad luudel kasvada ja ennast parandada (nt.trauma puhul). Luud koosnevad valkudest ning mineraalidest, mis on olulised luukoe normaalseks ehituseks.

Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude lammutatakse ja asendatakse uuega. Kasvueas on ülekaalus uue luu tootmine, vananedes kiireneb vana luu lammutumine e. resorptsioon ja uue luu ehitamine aeglustub (protsessi kutsutakse remodelleerumiseks).

Luudel on meie kehas täita rida ülesandeid:

• tugifunktsioon;
• kaitsevad elutähtsaid organeid (nt.süda ja kopsud paiknevad rinnakorvis, peaaju on ümbritsetud koljuga);
• luudes on luuüdi, kus toimub vereloome;
• luud on oluliseks mineraalainete säilituskohaks.

Luumurdude vältimiseks peab luustik olema tugev, aga elastne. Luu tugevus sõltub luu massist ja mineraalainete sisaldusest ning luu kvaliteedist. Luu kvaliteedi omakorda määravad luu mikrostruktuur (luu ehitus), luukoe materjal ja luu ainevahetus.

Luustiku kõigis luudes on kahte tüüpi luukude:

• Luude välimine ehk kortikaalne kiht - on väga tugev ja tihe. Kortikaalset luud on kõige rohkem pikkade toruluude (sääreluu, reieluu) keskmises osas.
• Luude käsnjas sisekest ehk trabekulaarne luu - on kergem, pehmem. Trabekulaarsesr luukoest koosnevad selgroo lülid, pikkade toruluude otsmised piirkonnad, väikeste luude seesmine osa.

Luu hõrenemine saab alguse trabekulaarses luus, sest sealne ainevahetus on mitu korda kiirem kui kortikaalsel luul. Vanuse kasvades tabab osteoporoos ka kortikaalset luud.

Luu tippmass on maksimaalne luu mass, mis elu jooksul omandatakse. Tavaliselt saavutatakse luu tippmass umbes 30.-ndaks eluaastaks.

Luu tippmass on määratud geneetiliselt, kuid on rida tegureid, mi mõjutavad luude arengut ja tippmassi. Nendeks teguriteks on erinevad elustiili faktorid (toitumine, füüsiline aktiivsus/treening, suitsetamine) ja haigused.

Regulaarne treening võib noorukiea jooksul suurendada luumassi 1-2% aastas, samuti parandab treening luude ehitust.

Toitumise juures tuleb tähelepanu pöörata kaltsiumile ja D-vitamiinile. Toit peab sisaldama lisaks küllaldaselt süsivesikuid ja valke, et kujuneks parima ehituse ja tugevusega luukude.

Luu tippmass hakkab vähenema 30.-ndatel eluaastatel. Kõige kiirem on luukadu naistel menopausi esimesel viiel aastal, kui naine võib kaotada luumassist 5% aastas, edasi protsess aeglustub, luukadu on 1-2% aastas. Arvestuslikult kaotab naine elu jooksul umbes 50% trabekulaarse luu massist ja 35% kortikaalse luu massist, mehed kaotavad vastavalt 33% trabekulaarse luu massist ja 23% kortikaalse luu massist.

Seega on äärmiselt oluline saavutada võimalikult suur luu tippmass, et vältida osteoporoosi.