Kaltsiumi roll organismis

Mart Kull MD, PhD

Tartu Ülikooli Kliinikum

Kaltsium on oluline organismi koostisosa –üle 2 protsendi meie kehakaalust annab see mikroelement. Peamine osa kaltsiumist on luude ja hammaste koostises kuid sama oluline roll on kaltsiumil ka närvirakkude ja lihasrakkude (s.h südamelihase) töös, aga ka hüübimissüsteemi ning erinevate keha ensüümide normaalses funktsioneerimises. 

Viimastel aastatel on kaltsiumi vähesusele dieedis hakatud üha rohkem tähelepanu pöörama. Teadusuuringud on näidanud, et kuni 90% täiskasvanud inimestest ja 70% lastest ei saa oma igapäevase toiduga piisavalt kaltsiumi. Probleem tundub olevat globaalne. Parimaks kaltsiumi allikaks on teatavasti piim ja piimatooted. Oluliselt mõjutab kaltsiumi omastamist D-vitamiin, mis hõlbustab toidu kaudu saadava kaltsiumi imendumist. Väga madala D-vitamiini veretaseme puhul imendub toidust saadavast kaltsiumist alla 10%. Seega peab piisava kaltsiumi ainevahetuse tagamiseks tarvitama ka küllaldases koguses D-vitamiini.

Kaltsiumi vajadus ja allikad

Kui toidust imenduva kaltsiumi hulk jääb väheseks, tingib see kiiresti inimorganismi kohastumisreaktsiooni, mille tulemusena hakatakse lihastööks ja närvirakkude funktsioneerimiseks vajaminevat kaltsiumi välja tooma luudest, kus seda on rohkem. Selle protsessi kestmisel aga häirub oluliselt luu mineraalne tihedus ja tulemuseks on luu hõrenemine e. osteoporoos. Seetõttu on vajalik tagada piisav kaltsiumi saamine toiduga. Igapäevane kaltsiumi soovitatav kogus on aja jooksul muutunud – käesolevalt kehtib aga lihtsalt meeldejääv reegel: alates 10 eluaastast peaks inimene päevas saama vähemalt 1000 mg e. 1 grammi kaltsiumit. Eriti tähtis on seda soovitust jälgida puberteedieas lastel, rasedatel naistel, lisaks naistel varases postmenopausaalses eas ning kõigil üle 70 aastastel inimestel, kuna nende rahvastikurühmade kaltsiumi vajadus on mõnevõrra suuremgi. See on tingitud  eaga kaasuvatest ja luustikus toimuvatest füsioloogilistest protsessidest.  Vältida tuleks ka väga soolarikast dieeti ning kohviga liialdamist, mis samuti kaltsiumi kadusid organismist suurendavad.

Viimastel aastatel soovitatakse kaltsiumi allikana toidulisanditele võimalusel eelistada igapäevase toiduga saadavat kaltsiumit. Viimase eeliseks on tasakaalustatus teiste mikrotoitainetega nagu magneesium, fosfor. Nagu mainitud on parimaks kaltsiumiallikaks piim ja piimatooted. Oluliselt sisaldavad veel kaltsiumit erinevad lehtaedviljad – spinat, brokkoli, Hiina kapsas. Ka soja ja tofu on sageli kaltsiumiga rikastatud. Vähemal määral on kaltsiumi luid sisaldavates kalatoitudes (sardiinid, heeringas, kilu) ja pähklites. Mujal riikides on levinud ka hommikusöögi helveste ning mahlade ja leiva kaltsiumiga rikastamine.  Sagedasemate toiduainete keskmine kaltsiumisisaldus on toodud allpool olevas tabelis. Kui toiduga saadav kaltsiumi kogus jääb nimetatud soovituslikest normides madalamaks, tuleks kaaluda toidulisandite kasutuselevõttu. Enamus kaltsiumi sisaldavatest toidulisanditest on Eesti Vabariigis vabamüügis ning  lisainformatsiooni saamiseks soovitame pöörduda oma kohaliku apteegi proviisori poole.

Tabel. Kaltsiumi sisaldus levinumates toiduainetes

 Vältida tuleks liigset kaltsiumi tarvitamist – maksimaalne ohutu ööpäevane annus on 2500 mg kaltsiumit. On andmeid nimetatud koguste puhul teatavate terviseriskide suurenemist: seedetrakti häired, kõhukinnisus, kardiovaskulaarne risk (viimane väga suurte annuste pideval tarvitamisel). Üheski eagrupis ei ole 2000 mg kaltsiumi päevane tarvitamine lisaterviseriski põhjustanud.  Hirm, et liigne kaltsium põhjustab neerukivide teket ei ole põhjendatud, kuna viimased uuringud näitavad pigem vastupidist. Piisav kaltsiumi saamine toidust või toidulisanditest vähendab neerukivide tekkeriski. Kinnitunud on ka küllaldase kaltsiumi tarvitamise kaitsev toime kolorektaalse (soole) vähi riskile ning uuringud toetavad ka sarnast toimet rinna ja munasarja vähi riskide osas. 

Kaltsium ja osteoporoosi ravi

Sarnaselt ehitusmaterjalita majaehitamisele on raske osteoporoosi ravida ilma kaltsiumita, mis on peamine luu ehituskomponent. Eranditult kõik osteoporoosi ravis tänapäeval kasutusel olevate ravimite efektiivsust kinnitavad uuringud on tehtud patsiendel kes saavad lisaks põhiravimile piisavalt kaltsiumi ja D-vitamiini. Oodatav  ravivastus luutihedust tõstvatele preparaatiga on ebatõenäoline kui osteoporoosi raviskeemist puudub kaltsium. Luutiheduse kasvu kiirus võib erineda rohkem kui 2x kui võrrelda kaltsiumit ja D-vitamiini lisaks saavate patsientide luutiheduse muutust ainult bisfosfonaate saavate patsientide ravitulemustega.

Kaltsiumi olulist rõhutavad ka uuringud, kus on näidatud oluliselt rohkem kõrvaltoimeid nendel bisfosfonaatide tarvitavatel, kes lisakaltsiumit ei saa. Sellistel patsientidel on tõusnud hüpokaltseemia risk, mis omakorda võib tingida südame rütmihäireid (südamekodade virvendus) ja lihasvalusid.

Eelnevale  toetudes soovitavad enamus rahvusvahelisi osteoporoosi ravijuhised patsientidel tõsiste vastunäidustuste puudumisel tarvitada vähemalt 1000-1200 (ka kuni 1500 mg) kaltsiumit päevas. Kui igapäevases toidus on nimetatud hulk tagatud, siis eraldi kaltsiumit sisaldavate toidulisandite tarvitamine osteoporoosiga patsientidel näidustatud ei ole.

Kokkuvõte

Kaltsiumil on täita mitmesed ülesanded inimorganismis, milledes üheks oluliseks on terve ja tugeva luustiku tagamine. Ebapiisav kaltsiumi saamine toidust võib olla aluseks erinevate haiguslike seisundite väljakujunemisele, mille edasine ravi võib olla pikaajaline ja kallis protsess. Piisav kaltsiumi ja D-vitamiini tarvitamine tagab meil luude tervise olles sellega kõrgeealise ja kvaliteetse elu üheks tugisambaks.